Riekti atnit ávki ođasmahtti luondduresurssain
árbevirolaš ja ođđaáigásaš vuogi mielde
Boahtteáiggi lotnolasealáhusat
Sámi olbmuin leat historjjálaš vuoigatvuođat beassat geavahit ávkin ođasmahtti resurssaid sihke eatnama alde, mearas, čáziin ja jogain, guhkes áiggi geavaheami, oamasteami ja báikkálaš árbevieruid vuođul. Sámiin lea allaárvosaš árbemáhttu maid ferte sáhttit geavahit eanahálddašeamis vuođđun. Sámiid han leat hálddašan luondduriggodagaid nanu guoddevaš vuogi mielde duhát jagiid.
Árja dáhttu:
– Ahte fástaássi sámiid vuoigatvuohta meahcásteapmái (luonddugeavaheapmi) dohkkehuvvo dehálaš ealáhussan ja kulturguoddin.
– Ahte Sámedikki doarjjaortnegiin galget vuhtiiváldit sámi lotnolasdoaluid buorebut, ja ahte sáivvaguolásteapmi galgá nannejuvvon kulturguoddin ja ealáhussan.
– Ahte Sámediggi ain galgá vuostálastit báikkálaš olbmuid dehálaš geavahanguovlluid, jus diekkár suodjaleapmi hehtte kulturvuđot meahcceávkkástallama.
– Ahte suohkaniid stivrenriekti mii guoská iežaset suohkana mohtorjohtolahkii nannejuvvo, ja ahte fylkkamánni mearridanváldi suohkaniid badjel gáržžiduvvo.
-Ahte mohtorjohtalusláhka mehciin ja čázadagain rievdaduvvo/heivehuvvo Finnmárku ja Romssa dilálašvuođaide. Vuodjinluottaid automáhtalaš giddendáhton ferte viiddiduvvot.
– Ahte njuolggadusat mat gildet mohtorjohtolaga geassemánus, fertejit divoduvvot, nu ahte sii geat nuhttot ja bivdet jávrreguliid sámi árbevieruid mielde galget beassat fievrredit fatnasa ja biergasiid meahccejávrriide gos sii guolástit.
– Ahte báikkálaš olbmuid meahccegeavaheamis ii galgga gáibiduvvot eaktun vissis vuolemus dinenrádji dahje sierralohpi, jus sii galget sáhttit fievrruiguin vuodjit boares sajáiduvvan meahcceluottaid mielde.
– Ahte vuoras olbmot eai galgga obanassiige dárbbašit ohcat sierra vuodjinlobi iežaset lagasmehciin go galget doppe bivdit, viežžat ávdnasiid dahje murjet iežaset atnui.
– Ahte Sámedikki árvoháhkanprográmma mii guoská lotnolasealáhusaide galgá nannejuvvot.
– Ahte Sámedikkis galget gávdnot earenoamáš doarjjaortnegat sámi organisašuvnnaide mat barget sámi meahcásteddjiid ja mearrasámiid beroštemiid ovddidemiin.
– Ahte Sámediggi doarju sáivvaguliid vuostáiváldinrusttegiid ásaheami.
– Ahte árbevirolaš goahteceggen galgá leat lobálaš, ja ahte fállojuvvojit kurssat goas oahpahit goahtehuksema.
– Ahte searvvit mat áŋgirit barget sámi meahcástanárbevieruid seailluhemiin, galget oažžut ekonomalaš veahki iežaset bargui.
– Ahte galgá váldit mearkkašahtti ollu vuhtii sámiid árbeealáhusaid ja meahcásteami iešguđetlágan huksenáššiin sámi guovlluin.
– Ahte jođáneamos lági mielde ásahuvvo sierra kártenkommišuvdna sámi vuoigatvuođaid kártemii olggobealde Finnmárkku. Dainna ii galgga vuordit dassážii vejolaš ođđa hálddašanorgána ásahuvvo.
Vuoruhit Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2 bargguid nannema ja sihkkarastit dasa dárbbašlaš ovddosguvlui mannama.
– Ahte Sámediggi galgá ovddos duvdit dan ášši ahte oažžut gaskaboddosaš “Finnmárkkolága” sullasaš eanahálddašanlága Romsii ja Nordlándii.
– Ahte Sámedikki rolla stáhta eatnamiid hálddašeamis nannejuvvo bihtán-, julev – ja lullisámi guovlluin.
– Ahte báikkálaš suodjalanstivrrat šaddet čeahpibut vuhtiiváldit sámiid beroštumiid suodjalanguovlluid hálddašeamis.
– Ahte árbevirolaš sámi guolástan/bivdinvierut galget šaddat bissovaš, lágas nannejuvvon bivdinvierrun, ja ahte árbevirolaš gárdun galgá leat lobálaš.
– Ahte fástaássi sámiin galgá leat lágas nannejuvvon vuoigatvuohta hálddašit ja ávkin atnit iežaset lagasguovlluid meahcceriggodagaid.