Sámediggi ja rádjerasttildeaddji ovttasbargu
Árjja višuvnnat ja jurdagat boahtteáigái
Árja hálida nannet Suoma, Norgga ja Ruoŧa Sámedikkiid ovttasbarggu. Árja hálida viidánit rádjerasttildeaddji sámi bellodahkan, ja ulbmilin lea bidjat listtuid sihke Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámediggeválggaide.
Sámi servodagaid dovdomearka lea rikkis ja máŋggabealát kultuvra. Jus min kultuvrra máŋggabealátvuođa galgá nagodit sihkkarastit boahtteáigái, de ferte Árjja mielas buot sámi vuoigatvuođaáššiid buorebut oktiiheivehit ja sihkkarastit daidda buori ovddosguvlui mannama.
Árja dáhttu:
– Ahte ráhkaduvvo doaibmaplána ON Eamiálbmotjulggaštusa Davvi rievtti čađaheapmái
– Ahte čohkkejuvvojit dieđut dain vásáhusain maid sápmelaččat Norggas leat ožžon ILO konvenšuvnnain nr. 169, mii lea eamiálbmogiid ja olmmoščearddaid birra.
– Ahte Davviriikkaid Sámekonvenšuvdna galgá heivet álbmotrievttalaš gáibádusaide. Sihkkarastit sámiid iešmearridanrievtti nu eamiálbmot ja suodjalit eatnamiidda sisabahkkemiid sámi guovlluin.
– Ahte šiehtadallojuvvon Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna-evttohus galgá justerejuvvot nu: 1)Ahte das boahtá čielgasit ovdan ahte leat sápmelaččat ieža geat galget defineret gii leat sápmelaš ja 2) Ahte konvenšuvdna ii ráddje iešmearridanrievtti mii sámiin lea álbmotrievtti mielde. Go diet muddemat leat dahkkon, de berre konvenšuvdna dohkkehuvvot sihkkarastin dihtii seamma dási vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid buot sámiide davviriikkain.
– Ahte Sámedikkit fertejit nannet iežaset rádjerasttildeaddji ovttasbarggu, ja ovttasbarggu eará eamiálbmogiiguin. Sámi Parlamentáralaš Ráđđi ferte oažžut sierra statusa internašuvnnalaš orgánain nugo Arktalaš Ráđis ja Davviriikkaid Ráđis.
– Ahte Sámediggi ferte sihkkarastojuvvot vuođđoláhkasuodjalusain ođđa mearrádusain vuođđolágas mii guoskkaha sámiid nugo eamiálbmot.
– Ahte rádjerasttildeaddji sámi ovttasbargui, eandalii Sámi Parlamentáralaš Ráđi nuoraidbargui ja sámi nuoraidorganisašuvnnaid bargguide, ferte sihkkarastit buriid rámmaeavttuid.
– Ahte galgá vuođđuduvvot našuvnnalaš soabadankommišuvdna mii galgá dokumenteret dáruiduhttinproseassa ja dan čuozahusaid.
-Ahte dáruiduhttinhistorjá ja dan váikkuhusat galget boahtit oidnosii vuođđo-ja joatkkaskuvllain ja gaskkustuvvot dárvvirvuorkkáin.
-Ahte buot stuoradiggepolitihkkáriidda ja álbmotválljejuvvon áirasiidda addojuvvo čuvgehus dáruiduhttinhistorjjás ja dan váikkuhusain.
– Ahte ásahuvvo našuvnnalaš dáruiduhttin- ja soabadanmusea.