Mii leat sámit ja bissot álo nu

Árjja árvvut ja vuođđojurdda

Árja lea sámi bellodat. Árjja politihka ruohtas lea min earenoamáš sámi kultuvra, min oktasaš árvvut, min vuođđooaidnu ja min historjjálaš gullevašvuohta davviguovlluide. Sámit leat okta álbmot main lea historjjálaš čanastat árktalaš guovlluide. Olles sámi álbmot leat dehálaš kulturguoddi ja min árvvuid ja oktasaš kulturárbbi gaskkusteaddji.  Našunálastáhtaid riikkarájit eai galgga leat hehttehussan sámi vuoigatvuođaide, kulturlonohallamiidda ja ealáhusaide.

Árjja politihka lea vuođđuduvvon sámi árvvuide ja galgá daid áimmahuššat. Mii oaivvildit ahte árbemáhttu ja vuorasolbmuid sadji min servodagas galgá nannejuvvot, ja vuhtiiváldojuvvot buot dásiin politihkas ja muđui servodagas. Árja dáhttu ahte min servodagas galgá leat religiuvdna-ja oskunfriddjavuohta, seamma árvosašvuohta ja vejolašvuođat buohkaide.

Árjja vuođđofilosofiija lea ahte sámit galget sáhttit orrut ja birgejumi gávdnat dain luonddus addojuvvon dilálašvuođain mat leat sin lagasbirrasiin, sin iežaset eavttuid ja riekteipmárdusa vuođul. Dálá ja boahttevaš lágat fertejit hábmejuvvot nu ahte vuhtiiváldet báikkálaš bivdinárbevieruid ja eará meahcceávkkástallan vieruid. Lágat ja merren njuolggadusat galget heivehuvvot nu ahte nannejit báikkálaš olbmuid luonddugeavahanrivttiid.  

Gullevašvuohta ja sohkaoktavuohta leat dehálaččat.

Mii oaivvildit ahte maiddái sii geain lea lagas čanastat, ovdamearkkadihte muhtun gillái, soga dahje bearašbátti bokte, galget beassat seailluhit ja viidáseappot doalvut iežaset sámi meahcástankultuvrra ja beassat viežžat iežaset ruovttueatnamiin iežaset birgejupmái, vaikko eai ása ge šat ruovttubáikkis.

Gnist - web som funkler