Árja áigu ain nannet giliservodagaid

Gilit lea Sámi eallinsuotna

Árja hálida geavahit Sámedikki doarjjaortnegiid sámi guovlluid, sámi eanadoalu, sámi mariidna ja eatnan alde ealáhusaid, luonddu ávkkástallama, duddjoma ja giliid oahpaheami vuođđostruktuvrra nannemii.  Stuora oassi meahcástalliid, lotnolasealáhusbargiid ja sámi vuođđoealáhusbargiid birgejumis leat luondduresurssat, maid sii vižžet sihke meahcceeatnamiin, čáziin ja mearas.

 

Árja dáhttu:

– Nannet báikkálaš servodagaid vuođđostruktuvrra.

– Ahte Sámedikki rolla areálaáššiin nannejuvvo, minerálalága ja eará lágaid bokte.

– Sihkkarastit sámi kulturmuittuid buorebut kulturmuitolágas, danin go dat leat dehálaš dokumeanttat mat duođaštusat sámiid gullevašvuođa davviguovlluide.

–Sihkkarastit ahte nuorat ožžot vejolašvuođa bissut ruovttubáikkiin, ahte doppe lea bargu buohkaide ja ovdánanvejolašvuođat.

– Bargat dan badjelii ahte ásahuvvo bissovaš ortnet sámi giliskuvllaide maid Sámediggi hálddaša. Skuvla lea máŋgga báikkálaš servodaga guovddáš ja lea dehálaš go geahččá ássama bisuheapmái.

– Bargat dan badjelii ahte oažžut heaittihuvvon skuvllaid šaddat sámegiela ja kultuvrra resursaskuvlan, meahcástanskuvlan dahje leairaskuvlan.

– Ahte Sámediggi čalmmustahttá Sámi turismma ovddideami buorebut.

– Ahte Sámediggi čalmmustahttá smávva, báikkálaš borramušaid buvttadeami, mas lea alla kvalitehta.

– Ahte meahccevásáhusaid ferte ovddidit sámi árvvuid vuolggabáikkis, ja dat eai galgga leat hehttehussan árbevirolaš ealáhusaide ja meahcásteapmái.

– Ahte lágat ja mearrádusat rievdaduvvojit/heivehuvvojit nu ahte Sámi tuvra-/ja meahcástanvásáhusaid sáhttet doaimmahit sámit geat lunddolaččat gullet guvlui.

– Ahte fitnodagain mat vuovdalit sámi kulturvásáhusaid galgá leat sámi oamasteapmi ja sámi kulturprofiila mas lea árvu.

– Oažžut sadjái sierra sámi mátkeealáhuskataloga.

Gnist - web som funkler